U ks noor mees ja naine elanud kahekesi metsas. Varsti suri faga mees ära. Paar kuud pärast mehe surma sündisid sel-lel noorel lesel kaksikud - üks poeg ja teine tütar. Varsti pärast laste sündi ütelnud Jumal ühele inglile taevas: „Mine too nende ema ära taevasse."

Ingel tulnud alla metsamajakesse. Ema lastega magas sängis, mõlemad väetimad olid tal rinna juures imemas. Inglil oli seda nähes hale meel ja ta läks üksinda tagasi.

Jumal küsinud: „Miks sa seda leske ühes ei toonud?"

Ingel vastanud: „Mul oli hale meel neid lapsukesi üksinda ilma pääle maha jätta, emata oleksid nad varsti ära surnud."

Jumal aga sai pahaseks ja ajas ingli taevast maa peale - et see tema käsku ei kuulanud. Siis saatis ta ühe teise ingli laste ema ära tooma, mida see ka tegi ning ema hinge taevasse tõi.

Maa peale aetud ingel aga sai köstriks sinnasamasse kirikusse, kust kandist laste ema pärit oli.

Vahepeal oli metsavaht läinud hurtsikusse vaatama, et kuidas lesk nüüd hakkama saab. Sisse minnes leidis ta aga naise surnuna ja lapsukesed tema rinnal nutmas. Ta võttis lapsed omale kasvatada ja laskis nende ema ilusasti maha matta.

Nelja aasta pärast läks metsavaht oma kasulastega kirikusse. Kui endine ingel, kes seal köstriks oli, neid sisse tulemas nägi, tundis ta mõlemad lapsed kohe ära. Nüüd sai ta aru küll, kuidas lapsed ka ilma emata siin ilmas hakkama pidid saama.

Kui metsavaht issameiet hakkas lugema, kadunud köster korraga kirikust ära. Ta oli ingliks tagasi võetud.

Ka teistmoodi olen ma seda juttu kuulnud.

Kui ingel taevast maha oli aetud, läks ta metsa ja kurvastas seal. Ta oli päris alasti. Metsas aga juhtus üks joodik kingsepp teda nägema. Too sammus otse ingli juurde ja küsis, et kas ta kingsepatööd oskab. Ingel vastas, et natukene ikka mõistab.

Kingsepp andis talle siis mõne riideräbala ümber ja viis oma koju. Seal hakkas naine temaga riidlema ja teda sõimama, et miks ta küll niisuguseid joodikuid enda juurde toob, kes oma riidedki seljast joovad. Ingel ise pole selle peale musta ega valget lausunud.

Mees ajas oma jonni ja jättis ingli enda juurde ametisse. Ingel tegi väga ilusat tööd ning inimesi tuli kingsepalt ikka enam jalanõusid tellima.

Nelja aasta pärast tuli ka metsavaht kasulastega kingsepa juurde. Ingel tundis lapsed kohe ära. Ta tegi lastele väga ilusad kingad, mida enne polnud nähtud. Metsavaht oli omale kamassid tellinud, temale teinud ingel surnukingad.

Teisel hommikul tulnud metsavaht tellitule järele ja olnud pahane, et miks talle surnukingad tehtud, kui tema saapaid tahtis. Ingel ütelnud selle peale: „Neid läheb sul veel täna õhtul vaja."

Võttis siis metsavaht kingad vastu ja läks. Õhtul surnudki metsavaht äkitselt ära.

Seesama aeg kadunud ka ingel kingsepa juurest - ta võeti taevasse tagasi.